David Gregory
David Gregory (algselt Gregorie; 3. juuni 1659 Upper Kirkgate, Aberdeen, Šotimaa – 10. oktoober 1708 Maidenhead, Berkshire, Inglismaa) oli Šoti matemaatik ja astronoom. Ta oli Edinburghi Ülikooli matemaatikaprofessor, Savile'i astronoomiaprofessor Oxfordi Ülikoolis, Londoni Kuningliku Seltsi liige ning Isaac Newtoni teose "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" kommentaator.
David Gregory sündis neljandana Kinnairdyst Banffshire'is pärineva arsti David Gregorie ja Orchistonist pärit Jean Walkeri viieteistkümnest lapsest. Ta oli astronoomi ja matemaatiku James Gregory nõbu. Nagu onu, õppis ka David Aberdeeni algkoolis ja Aberdeeni Ülikooli Marischali kolledžis (1671–1675), alustades õpinguid juba 12-aastaselt. Pärast ülikooliõpinguid (mis jäidki lõpetamata) külastas ta 16-aastaselt mitut riike Euroopas, sealhulgas Madalmaid (kus alustas meditsiiniõpinguid Leideni Ülikoolis) ja Prantsusmaad, ning naasis Šotimaale alles 1683. aastal. 24-aastaselt määrati ta Edinburghi Ülikoolis matemaatikaprofessoriks.
1690. aastal, mil Šotimaad kimbutasid poliitilised ja usulised rahutused (Gregorie'd olid episkopaalid ning seotud jakobiitlusega), otsustas Gregory kolida Inglismaale, kus ta 1691. aastal valiti Oxford Ülikoolis Savile'i astronoomiaprofessoriks, seda suuresti tänu Isaac Newtoni mõjule. Samal aastal sai temast ka Londoni Kuningliku Seltsi liige. 1692. aastal valiti ta ka Oxfordi Ballioli kolledži liikmeks.
Kui 1707. aastal ühendati Šotimaa Inglismaaga personaalunioonis, tehti Gregoryle ülesandeks korraldada ümber Šoti rahapaja töö.
Gregory suri Maidenheadis Berkshire'is ning maeti Maidenheadi kirikaeda.[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli filosoof Thomas Reidi onu.
Gregoryl ja tema naisel Elizabeth Oliphantil oli üheksa last, kuid seitse neist surid täiskasvanuks saamata.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "The Royal Society". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2013. Vaadatud 21. jaanuaril 2013.